Kuidas said meist mopsi omanikud. Ühiselt sai vastu võetud otsus, et selleks tõuks on mops. Järgmiseks sammuks oli otsida Eestis võimalikke kenneleid. Eestis on mitu aretajat, kes tegeleb mopsidega, aga neid läbi helistades selgus, et hetkel polnud üheski veel pesakonda sündinud. Nii sai alguse meie teekond. Eelnevalt ei teinud me uurimistööd, et teada saada selle tõu head ja vead. Meil oli arvamus, et ta lihtsalt on nii armas ja sellest piisab. Kuna otsus oli tehtud, oli vaja kiiresti ka koer leida. Kui olin kõik tuttavad läbi helistanud, tuhninud portaalides, suhelnud erinevate aretajatega, oli tulemuseks suur null. Öldi, et olge ootel, varsti hakkavad pesakonnad tulema. See vastus ei andnud hinges rahu, tahaks ju kohe. Oma jonni ma aga ei jätnud, otsisin endiselt edasi, kuni leidsin ühest internetikeskkonna OSTAN-MÜÜN- VAHETAN kuulutuse, kus pakuti mopsi kutsikat.
Kuidas leidsime kutsika keda soovime?
Kuulutuse juures oli koera pilt ja video, kõik tundus hästi äge ja juba tundus, et ”appi, see ongi meie koer!” Kuigi siis olid juba kõik märgid näha, et asi pole puhas. Tekst, mis kirjeldas müügikuulutust, oli tehtud google-tõlkega. Ega siis sellepärast koer halvem pole, uurime aga asja. Võtsime müüjaga ühendust, et oleme huvilised ja paluks rohkem infot. Info tuli koos videode ja piltide ning kõigega, mida soovisime. Ega me osanud kahelda, et see asi pole päris õige. Leppisime kokku, et kindlasti soovime kuulutuses pakutud mopsikest osta. Selle peale tekkis vaikus – meie sõnumitele ja kõnedele müüja ei vastatanud. Arutasime kodus olukorda ja leidsime, et ”no selge, midagi on juhtunud ja ilmselt koer juba müüdud”. Kolm päeva oli möödunud, kui õhtul kell 22.00 vastati sõnumile küsimusega ,,Tahate veel koera või ei?” Muidugi tahame, aga pähe tuli nii palju küsimusi? Vastu tuli: ”Võtke raha ja tulge hommikul kell 6.00 sadamasse.”
Kuidas läks esimene kohtumine?
Hommikul oli meie pere valmis ja ootasime kõik koos sadamas. Koer oli saanud alles kahekuuseks. Ootasime ja lõpuks tuli kõne, et neil on väga kiire ja peame nad üles leidma. Kui leiame enne piletite vahetust, saame koera omale. Minu esimene kohtumine jääb alatiseks meelde – peopesasuurune pontsakas koeralaps, oma naljaka näoga. See oli armastus esimesest silmapilgust. Ulatati mulle ta kuskilt puurist, kus olid koerad-kassid segamini. Müüja küsis oma raha ja vastu saime koer koos mingite paberitega. Ja sinna kaugele nad kadusid nagu poleks neid kunagi olnud. Meie aga sõitsime kodu poole oma uue perekonna liikmega, kes sai nimeks Elly. Tänaseks on Ellyst kasvanud viieaastane mopsitüdruk, kelleta ei kujuta oma elu enam ette.
Kuidas tagantjärgi targutamine enam aitab?
Tagantjärgi on ikka hea targutada, mis me oleksime pidanud tegema teistmoodi. Kindlasti tasuks enne, kui hakkad mopsi võtma, tegema selgeks tema head ja vead ja kui suuteline oled seisma silmitsi nende probleemidega, millest meil oli juba nägemus olemas, aga puudus teave, kui palju probleeme on mopsil tervisega. Kindlasti on suureks miinuseks ka see, et koer pole ostetud kindla aretaja käest, vaid kuskilt koertevabrikust. Kõik mured kaalub üles aga see väike mops. Suure südamega mops Elly.
Kuidas said meist mopsi omanikud?
Kuidas said meist mopsi omanikud. Ühiselt sai vastu võetud otsus, et selleks tõuks on mops. Järgmiseks sammuks oli otsida Eestis võimalikke kenneleid. Eestis on mitu aretajat, kes tegeleb mopsidega, aga neid läbi helistades selgus, et hetkel polnud üheski veel pesakonda sündinud. Nii sai alguse meie teekond. Eelnevalt ei teinud me uurimistööd, et teada saada selle tõu head ja vead. Meil oli arvamus, et ta lihtsalt on nii armas ja sellest piisab. Kuna otsus oli tehtud, oli vaja kiiresti ka koer leida. Kui olin kõik tuttavad läbi helistanud, tuhninud portaalides, suhelnud erinevate aretajatega, oli tulemuseks suur null. Öldi, et olge ootel, varsti hakkavad pesakonnad tulema. See vastus ei andnud hinges rahu, tahaks ju kohe. Oma jonni ma aga ei jätnud, otsisin endiselt edasi, kuni leidsin ühest internetikeskkonna OSTAN-MÜÜN- VAHETAN kuulutuse, kus pakuti mopsi kutsikat.
Kuidas leidsime kutsika keda soovime?
Kuulutuse juures oli koera pilt ja video, kõik tundus hästi äge ja juba tundus, et ”appi, see ongi meie koer!” Kuigi siis olid juba kõik märgid näha, et asi pole puhas. Tekst, mis kirjeldas müügikuulutust, oli tehtud google-tõlkega. Ega siis sellepärast koer halvem pole, uurime aga asja. Võtsime müüjaga ühendust, et oleme huvilised ja paluks rohkem infot. Info tuli koos videode ja piltide ning kõigega, mida soovisime. Ega me osanud kahelda, et see asi pole päris õige. Leppisime kokku, et kindlasti soovime kuulutuses pakutud mopsikest osta. Selle peale tekkis vaikus – meie sõnumitele ja kõnedele müüja ei vastatanud. Arutasime kodus olukorda ja leidsime, et ”no selge, midagi on juhtunud ja ilmselt koer juba müüdud”. Kolm päeva oli möödunud, kui õhtul kell 22.00 vastati sõnumile küsimusega ,,Tahate veel koera või ei?” Muidugi tahame, aga pähe tuli nii palju küsimusi? Vastu tuli: ”Võtke raha ja tulge hommikul kell 6.00 sadamasse.”
Kuidas läks esimene kohtumine?
Hommikul oli meie pere valmis ja ootasime kõik koos sadamas. Koer oli saanud alles kahekuuseks. Ootasime ja lõpuks tuli kõne, et neil on väga kiire ja peame nad üles leidma. Kui leiame enne piletite vahetust, saame koera omale. Minu esimene kohtumine jääb alatiseks meelde – peopesasuurune pontsakas koeralaps, oma naljaka näoga. See oli armastus esimesest silmapilgust. Ulatati mulle ta kuskilt puurist, kus olid koerad-kassid segamini. Müüja küsis oma raha ja vastu saime koer koos mingite paberitega. Ja sinna kaugele nad kadusid nagu poleks neid kunagi olnud. Meie aga sõitsime kodu poole oma uue perekonna liikmega, kes sai nimeks Elly. Tänaseks on Ellyst kasvanud viieaastane mopsitüdruk, kelleta ei kujuta oma elu enam ette.
Kuidas tagantjärgi targutamine enam aitab?
Tagantjärgi on ikka hea targutada, mis me oleksime pidanud tegema teistmoodi. Kindlasti tasuks enne, kui hakkad mopsi võtma, tegema selgeks tema head ja vead ja kui suuteline oled seisma silmitsi nende probleemidega, millest meil oli juba nägemus olemas, aga puudus teave, kui palju probleeme on mopsil tervisega. Kindlasti on suureks miinuseks ka see, et koer pole ostetud kindla aretaja käest, vaid kuskilt koertevabrikust. Kõik mured kaalub üles aga see väike mops. Suure südamega mops Elly.
Kui sul on meile küsimusi, julgelt võta ühendust.